article: Eesti arhitektuuri caffè latte
|
article in cultural newspaper SIRP http://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/eesti-arhitektuuri-caffe-latte/ Üheksakümnedate lõpus said meie maitsemeeled tundma midagi uut ja luksuslikku – piimavahuga kohv – mis erines märgatavalt filtreeritud ja ebakvaliteetsel toorainel põhinenud innustusjoogist. Esimest korda olid segunenud omavahel omandatud erialased teadmised, pärssimata loovus ja kvaliteetsesed toorained. Lugu Eesti esimesest arhitektuuribaristast. Veebruari alguses pälvis Eesti Kultuurkapitali aastapreemia arhitekt Peep Jänes kullaprooviga loomingulise panuse eest. Jänese paremikku kuuluvad Tallinna Olümpiapurjespordikeskus, Valuutakauplus Turist, Mustamäe V mikrorajooni keskus ehk Kännu Kukk, Tehvandi suusakeskus Otepääl, ning ka Galeriikohvik Viru tänaval ja Stockmanni kaubamaja Tallinnas. Peep Jänese arhitektuur on olnud kvaliteedimärgiks alates seitsmekümnendatest – teda iseloomustab oskus luua ettantud kitsastes oludes midagi kordumatut ja ümbritsevaga tunnetuslikult suhestuvat. Eesti Projekti tollane juht Mart Port on võrrelnud ENSVL-aegset arhitekti justkui sarnases olukorras olevat kirjanikuga, kellelt tellitakse mitmeosaline suurromaan, ent ette on teada, et trükikojas puudub kaks kolmandikku tähestikust, ja neistki “a”, “c” ja “k” tähte saab kasutada 154 korral, sest rohkem lihtsalt ei ole ette nähtud. Teos aga peab olema suurejooneline, kaasaegne, edasiviiv ja positiivne. (1) Hea näide Jänese intellektuaalsest repertuaarist on algselt valuutakaupluseks kavandatud Turisti pood(val.1982), mis pidi kõikidele välismaalt tulevatele inimestele koheselt teada olema, samas kui kohalik ei tohtinud sinna sissegi astuda. Seega ongi hoone sissekäik tänavapildis võõrdunud ning justkui peidetud, akendateta fasaad jääb varjama seestoimuvat. Selline monoliitne vorm on linnakontekstis kaugelt tajutav ja uuenduslikult modernne. Hoone on kandnud praeguseks mitmeid funktsioone, mis justkui näitab selle juba algselt küsitava väärtusega programmi arhitektipoolset kriitilist mõtestamist, jättes hoone habitat´i viisi võimalikult nõtkeks. Ehitis on olnud lisaks algsele otstarbele ka kunstigalerii, viimastel aastatel aga ööklubi. Jänese mängukavas on ka vähem õnnelikke hooneid, näiteks väljast sissepoole projekteeritud Projekteerijate Majas (val.1981) Tallinnas, kus tuli silmas pidada Tartu mnt läbimurret ja ühildumist eenduva TU saaliplokiga, jäi hoone sisemus tahaplaanile. Madalate lagedega bürooruumid, praeguseks ebavajalikuks osutunud koosolekusaal ja peremeheliku hoolitsuseta vananemine on toonud kaasa hoone lammutamisohu. Kvaliteetne mõttejoon ja olukorra sunnil vähemkvaliteetsem materiaalsus päädisid siiski kauaoodatud väärtustamisega. Tuli uus riik koos uute materjalide, ehitustehnikate ja välisinvestoritega. Kätte jõudis kvaliteetkohviaeg. Kerkis Galeriikohvik (val. 1995) Tallinnasse Viru tänavale, mis lõi omapärase olustiku ja ruumi Tallinna vanalinnamiljöös. Autori enda sõnul ei olnud hoone enam vaid maja, vaid asi Tallinna nabas. (2) Stockmanni kaubamaja – nüüdisaegse väheimõtestud programmivormi Eesti kvaliteetseim näide. Hoone kompositsioon on terviklik, materiaalselt sobilik urbaanne ostlemiskeskus, kus isegi hoone tagaküljel täpselt reastatud ventilatsioonitorud ja ruumi sisemust immiteerivad põrandapinna- ja trepijooned toovad Eesti nüüdisarhitektuuri uued väärtused. Samuti Eesti parim tellisarhitektuuri näide tuleb Peep Jänese loomest – Heimtali põhikooli spordihoone (val.2008). Ümbritsetud rohkem kui sajandivanuse ringtalli välismüüridega, mis on jäetud puutumata uuest hoonemahust, ja mille kõrge spordisaal ühe korruse võrra süvistati masse, et vähendada uue hoone mõju välisvaadetes. Tulemuseks terviklik hoonetekaanon – mänguplatsipoolne valjema olustikuga spordisaal vastandub rohelusest ümbritsetud vaiksema, müürivaatega klassiruumideosale. Juba enne millenniumi oli Eesti arhitektuur maitsta saanud kõrgkvaliteedilist kaffe lattet, mis pani aluse uuele ehituskunsti standarditele ja tõi rahva sekka siiani väärtustatatavaid ruumielamusi. Palju õnne, Peep Jänes. ————————————————- 1.Mait Summatavet. “Peep Jänes. Pooleldi nagu essee”. Näituse kataloogist “ Arhitekt Peep Jänes”, Koostanud Mait Väljas, Mihkel Karu. 2.Peep Jänese tsitaat, lk 60. Näituse kataloogist “ Arhitekt Peep Jänes”, Koostanud Mait Väljas, Mihkel Karu.
|
